The Farm – All together now

Bild: Fotograf unbekanntCreative Commonszero 1.0 deed.envia wikimedia commons

All together now – Desjirem Leedji fan „The Farm“ waar 1990 āpnomen en uur aaftjens ön Futbaalstadions brükt. „En nü ali töhop“ – dit paset diar uk gur tö: Di Manskap halt töhop en went, di Fans hual töhop en staant höör bi. Diar uur en Fööling fan Gimiinskep fan, wat jit starker uur döör’t Leedji. Man wat es dit? Di Tekst fan di Omfērs gair jit fiiđer: „All together now in No Man’s Land“. Nemenslön? Bi en Leedji ön’t … „The Farm – All together now“ weiterlesen

Scorpions – Wind of Change

Bild: Vladimir MenkovCreative Commonsby-sa 3.0 deed.envia wikimedia commons

„En dit es wes, dat ön di üđer Diil fan Dütsklön nönt weđer sa uur ken, üs’t wiar. Di Winj fan Foranering, wat al en Tir aur Euroopa tair, kür ek bi Dütsklön fuarbigung.“ Desjirem Uurter sair di SPD-Iarenfuarseter Willy Brandt di 10. Nowember 1989. Dit wiar jen Dai eeđer di Müürfal. Hok Tiindüüsent Mensken ging luas en wil aur di Grens hen tö Weestdütsklön. Di Liren haa fiiret en wiar bliir. Willy Brandt sair, dat di Forhualings twesken di … „Scorpions – Wind of Change“ weiterlesen

Don McLean – Vincent

Bild: Vincent van Gogh, derzeit im Museum of Modern Artvia wikimedia commons

Stiarenklaar Nacht, fārewi din Fārewbuurtji me Blö en Gre, Luki üp en Somerdai me Oogen, wat di Junkens ön min Siil keen. Wat dailk Uurter. Dairtö jit en ruuig Wiis me Gitār. Dit jert höm mal bihaagelk ön, man uk truurig en dit gair jaa uk om Junkens ön en Siil. Üs wan diar muar achter stat. En wat heer dit me’t Fārewbuurtji tö bidüüdin? Desjirem Leedji waar 1970 fan Don McLean skrewen en jit „Vincent“. Man dit es ek … „Don McLean – Vincent“ weiterlesen

Jack Judge, Harry Williams – It’s a long way to Tipperary

Bild: Cyan22Creative Commonsby-sa 3.0 deed.envia wikimedia commons

Dit jeft en Leedji, hur dit fan kemen es, dat en Freerensorganisatjoon grünlair waar. Hurdeling kām’t diartö? Tipperary es en Stat ön’t süđerk Iirlön. Jü waar ön’t Merelialer grünlair en heer tö Tir binai 5.000 Iinuuners. Höör Noom es fiir bikeent fan dit Leedji „It’s a long way to Tipperary“. Dit uur aaft fan Militeerkapelen spölet. Man tö Bigen her dit Leedji nönt me Militeer tö dön. 1912 es’t ön en ingelsk Komeedihüs dit jest Lop fuar Liren süngen uuren. … „Jack Judge, Harry Williams – It’s a long way to Tipperary“ weiterlesen

Loch Lomond

Bild: User: CollinCreative Commonsby-sa 4.0via wikimedia commons

Mer stonn zo dir FC Kölle – dit es di Fanhümni fan di 1. FC Köln. Dit Leedji es üp Kölsch süngen, di Dialekt fan di Stat Köln. Dit Leedji waar 1998 fan di „Höhner“ skrewen. Dit es di Band, wat uk dit Leedji fan di Hundbaal-WM 2007 skrewen heer: „Wenn nicht jetzt, wann dann?“ Man töbeek tö di Fanhümni fan Köln. En Futbaalhümni üp Kölsch. Wat skel em diar jit tö sii? Gaarnönt? Man uk desjirem Leedji heer en … „Loch Lomond“ weiterlesen

Eric Bogle – And the Band played Waltzing Matilda

Bild: Archives New ZealandCreative Commonsby 2.0via flickr

„Waltzing Matilda” haa wü jaa al jens her ön üüs Sending. Dit es sawat üs di inofisjel Hümni fan Austrāliien. Dit Leedji waar uk ön üđer Leedjis brükt, tö Bispöl ön di bikeent „Tom Traubert’s Blues“. En dit Lop gair’t om jit en üđer Biwerking. Dit Leedji jit „And the Band played Waltzing Matilda“ en waar 1971 fan Eric Bogle skrewen. Diar fortelt en austrālsk Soldaat fan di Slacht fan Gallipoli ön di Jest Wārelskrich. Üs di Soldaaten fan Austrāliien … „Eric Bogle – And the Band played Waltzing Matilda“ weiterlesen

Waltzing Matilda

Bild: Fotograf unbekannt, New South Wales Government Printervia wikimedia commons

Di „Tom Traubert‘s Blues“ es bikeent. Dit Leedji es fan Tom Waits üt et Jaar 1976 en hanelt fan Alkohoolmesbrük. Ön di Refrain sjungt Tom Waits: „You’ll go Waltzing Matilda with me“. Walser daansin me Matilda? Wat skel dit da? Waltzing heer nönt me daansin tö dön. Dit bidüüdet wanerin, om tö aarberin en tö liiren. „Matilda“ es di Pöös fan di Waneraarbersman. Di Uurter kum eegenlik üt en üđer Leedji, hur em di Melodii fan ön di „Tom Traubert’s … „Waltzing Matilda“ weiterlesen

Simple Minds – Belfast Child

Bild: Duke Human Rights CenterCreative Commonsby 2.0 deed.envia wikimedia commons

Keen i jit dit ual Önprisin fan Krombacher? En green Ailön ön blö Weeter. En faini Idylle önermaalet fan en Floitwiis. Man binai nemen weet, dat dit et Leedji „Belfast Child“ fan di skots Band Simple Minds üt et Jaar 1989 es. Di Wiis es noch üt et Merelialer fan dit iirsk Folksleedji „She moved through the fair“. Diarön wel tau Liren jam bifrii. Man di Brir stereft fuar die Brölep en bisjukt di Brirman ön sin Droom. Di nii … „Simple Minds – Belfast Child“ weiterlesen

The Sweet – Wig Wam Bam

Bild: DaderotCreative Commonszero 1.0 deed.envia wikimedia commons

„Wig Wam Bam“ es en Leedji üt‘t Jaar 1972 fan di Band „The Sweet“. Dit skel fuar di Band dit jest Leedji wesen haa, wat tö di „Glam Rock“ jert. Glam Rock falt āp fuar sin stark Rütmen en di glintern, skriilen Kluađer fan di Bands. Di Tekst fan „Wig Wam Bam“ heer me en Dechting tö dön, wat rocht wat ialer es. 1855 skreev di Amerikaaner Henry Wadsworth Longfellow en lüng Dechting aur di Indiaaner Hiawatha. Diar foraarbert‘r muar … „The Sweet – Wig Wam Bam“ weiterlesen

Band Aid – Do they know it’s Christmas

Bild: NASAvia Wikimedia Commons

Ark Jaar hiir wü et weđer ön’t Raadio: It’s Christmas time, and there’s no need to be afraid At Christmas time, we let in light and we banish shade And in our world of plenty, we can spread a smile of joy Throw your arms around the world at Christmas time. Desjirem Leedji hinget me en Dokumentatsjoon fan Michael Buerk ön di BBC-Naarichten 1984 aur di Hungersnuar ön Weestaafrika töhop. Diar wiar Skelter fan maning Liren ön Äthiopien tö sen, … „Band Aid – Do they know it’s Christmas“ weiterlesen