Gene Autry – Rudolph the red nosed reindeer

Gene Autry – Rudolph the red nosed reindeer
Bild: User:Lomvi, User:Cornelia-etc.Creative Commonsby-sa 3.0 deed.envia Wikimedia Commons

Hoken keent ek Rudolph, dit Rendiirt me di ruar Nöös? Ark Jaar ön di Adwent jert em dit Leedji „Rudolph the red nosed reindeer“ aural, üp Engelsk of Dütsk, me Sjungster of söner. Em sjocht höm ön Films en Seerien en üp alerlaiSkelter. Rudolph jert hiilendal tö Jööl. Man hurdeling kām’t diar eegenlig tö?

Di Sler fan di Jöölman uur jaa fan Rendiirter tain, dit jit: 1821 uur dit jest Lop di Sler fan Santa Claus fan en Rendiirt tain. Dit es ön en Bok üt New York me en Jungensdechting en broket Skelter.

Tau Jaar leeter jaav’t en üđer Dechting, en diar sen dit aacht Rendiirter me di bikeent Noomer: Dasher, Dancer, Prancer en Vixen, Comet, Cupid, Dunder en Blixem.

1902 jaav’t da en Forteling me tiin Rendiirter en me üđer Noomer, man ja waar ek sa bikeent üs di aacht üđern.

Jaa, en 1939 öntskēr Montgomery Ward – dit sen Koophüüsing, wat üt Chicago kum –, dat’s dit Jaar tö Jööl en ain Maalbokfuar Jungen ütiivwil. Man hur skul dit fan fortel? Robert Lewis May skreev Wārevtekstenfuar dit Koophüs. Sin Faamen maat Rendiirter sa hol, alsoo wil hi en Forteling fan en Rendiirt skriiv. Man hurdeling skul’t nü fiiđer gung? Hi luket üt Wining en aurlair, üs jüst tjuk Töök fan di Lake Michigan āptoog. En da feel’t höm iin: Dit Rendiirt skul en ruar Nöös haa, wat döör di Töökljucht kür. Sa öntstön di Forteling fan Rudolph, wat fan di üđer Rendiirter ütslöötenwaar, omdat hi üđers wiar. Man da es tö Jööl mal tjuk Töök, Santa Claus sjocht di ljuchtenNöös en fraaget Rudolph, of hi di Sler önföörwil. Rudolph es di Held fan di Jöölinj en uur nü fan di üđern biwunert.

Man binai kām’t gaarek diartö: Tö di Tir bidüüdet en ruar Nöös nemelk fuaral, dat hoken en Droonksterof Alkohooliker wiar. May sin Idee waar alsoo jest gaarek önnomen. Man May buardi TeeknerDenver Gillen, dat hi litj faini Rendiirter teekeni skul, sa üs Reeen. En dit saag da sa gur üt, dat di Forteling fan Rudolph ön’t Bok kām.

En hurdeling waar dit nü en Leedji?

Dit wiar Mays Swaager, Johnny Marks. Hi skreev dit Leedji eeđer dit Maalbok. Da saacht hi eeđer en Sjungster. Bing Crosby, wat bikeent wiar en es fan „White Christmas“, wil ek; en sa waar dit Gene Autry, di sjungenCowboy. Dit Leedji waar āpnomenön Jüüni1949, tö di Algimiinhair bikeent maaketön September, wiar da ön di Hitparaadi ön Detsember en üp Plats 1 ön Janewaari 1950. Hen tö deling sen hok Films aur en me Rudolph öntstönen, hi es üp Skelter en ön Spölen. Hi fing sagoor en hiili Familji. Em ken waaraftig sii: Rudolph es nü sa bikeent üs Santa Claus.

Rudolph, das rotnasige Rentier ist so bekannt wie der Weihnachtsmann. Er kommt aus einem Kindermalbuch, dass die Kaufhauskette Montgomery Ward 1939 herausgab. Robert Lewis May erfand ihn, weil seine Tochter Rentiere mochte. Als er dichten Nebel vor seinem Fenster sah, viel ihm die Idee mit der leuchtend roten Nase ein. Sein Schwager Johnny Marks schrieb über das Rentier dann ein Lied, das 1949 aufgenommen wurde: „Rudolph the red nosed reindeer“ mit Gene Autry.