Maikäfer, flieg!

Bild: unbekanntvia wikimedia commons

„Schlaf, Kindlein, schlaf“ es en Sliipleedji, hur di ialst Tekst fan kuurt eeđer 1600 öntstönen wiis skel. Di Wiis, wat nü tö Tirs bikeenst es, waar noch 1781 skrewen. Dit Leedji wensket en Jungen en gur Sliip. Die Faađer es büten bi di Sjip, di Mooter skoret en Droom fan en Boom. Dit es dach alis gur – wan’t diar ek jit en üđer Tekst tö’t Leedji jaav. Maikäfer, flieg, der Vater ist im Krieg, die Mutter ist in Pommerland, … „Maikäfer, flieg!“ weiterlesen

Buffy Sainte-Marie – Now that the buffalo’s gone

Bild: Eadweard Muybridgevia wikimedia commons

Hurom teenkt em bi Büfeln? Om Fiirsicht söner Jen, riisig Keren, Friihair en natüürelk Indiaaners. Hurdeling es’t waaraftig? Di gurt Büfelkeren jeft’t ek muar, ja waar olter fuul jaaget. Dit foranert dit Leewent fan di Indiaaners ön di Prērii, hur di Kultuur fan stark fan di Büfeljacht fuarmet wiar. Di Büfel dör dit Leedji „Now that the buffalo’s gone“ sin Noom. Hat waar 1964 fan di kanādisk-amerikaansk Sjungster Buffy Sainte-Marie dit jest Lop süngen. Jü es üt’t Folk fan di … „Buffy Sainte-Marie – Now that the buffalo’s gone“ weiterlesen

Wishful Thinking – Hiroshima

Bild: Charles Levyvia wikimedia commons

There’s a shadow of a man at Hiroshima where he’d pass the noon in a wonderland at Hiroshima ’neath the August moon And the world remembers his face – remembers the place was here… Wat es diar sken, bi di Stair, ön Hiroshima, ön August? Hiroshima jert tö di elev gurtst Staten ön Japaan en es en wichtig Industriistair. Man üp di hiili Wārel es di Stat bikeent fuar en Katastroov. Di 6. August 1945 eksplodiaret jir di jest fan … „Wishful Thinking – Hiroshima“ weiterlesen

Stille Nacht und O du fröhliche

Bild: Werner100359 (Own work)Creative Commonsby-sa 3.0 deed.envia wikimedia commons

Wat haa di tau Jöölleedjis „Stille Nacht, heilige Nacht“ en „O du fröhliche“ töhop? Jen es litjem, dit üđer es gurtem. Jen es üs en Walser, dit üđer gair liküt. Alsoo, wat es’t? Jest jens sen’s biiđing traditsjonel Jöölleedjis, en söner jam es Jööl binai ek teenkbaar. Biiđing jaav’t jest üp dütsk, diareeđer waar’s ön maning Spraaken aurseet. „Stille Nacht, heilige Nacht“ skel sagaar dit bikeenst Jöölleedji üp di hiili Wārel wiis. Biiđing Leedjis öntstön sawat tö disalev Tir tö … „Stille Nacht und O du fröhliche“ weiterlesen

The Farm – All together now

Bild: Fotograf unbekanntCreative Commonszero 1.0 deed.envia wikimedia commons

All together now – Desjirem Leedji fan „The Farm“ waar 1990 āpnomen en uur aaftjens ön Futbaalstadions brükt. „En nü ali töhop“ – dit paset diar uk gur tö: Di Manskap halt töhop en went, di Fans hual töhop en staant höör bi. Diar uur en Fööling fan Gimiinskep fan, wat jit starker uur döör’t Leedji. Man wat es dit? Di Tekst fan di Omfērs gair jit fiiđer: „All together now in No Man’s Land“. Nemenslön? Bi en Leedji ön’t … „The Farm – All together now“ weiterlesen

Scorpions – Wind of Change

Bild: Vladimir MenkovCreative Commonsby-sa 3.0 deed.envia wikimedia commons

„En dit es wes, dat ön di üđer Diil fan Dütsklön nönt weđer sa uur ken, üs’t wiar. Di Winj fan Foranering, wat al en Tir aur Euroopa tair, kür ek bi Dütsklön fuarbigung.“ Desjirem Uurter sair di SPD-Iarenfuarseter Willy Brandt di 10. Nowember 1989. Dit wiar jen Dai eeđer di Müürfal. Hok Tiindüüsent Mensken ging luas en wil aur di Grens hen tö Weestdütsklön. Di Liren haa fiiret en wiar bliir. Willy Brandt sair, dat di Forhualings twesken di … „Scorpions – Wind of Change“ weiterlesen

Don McLean – Vincent

Bild: Vincent van Gogh, derzeit im Museum of Modern Artvia wikimedia commons

Stiarenklaar Nacht, fārewi din Fārewbuurtji me Blö en Gre, Luki üp en Somerdai me Oogen, wat di Junkens ön min Siil keen. Wat dailk Uurter. Dairtö jit en ruuig Wiis me Gitār. Dit jert höm mal bihaagelk ön, man uk truurig en dit gair jaa uk om Junkens ön en Siil. Üs wan diar muar achter stat. En wat heer dit me’t Fārewbuurtji tö bidüüdin? Desjirem Leedji waar 1970 fan Don McLean skrewen en jit „Vincent“. Man dit es ek … „Don McLean – Vincent“ weiterlesen

Jack Judge, Harry Williams – It’s a long way to Tipperary

Bild: Cyan22Creative Commonsby-sa 3.0 deed.envia wikimedia commons

Dit jeft en Leedji, hur dit fan kemen es, dat en Freerensorganisatjoon grünlair waar. Hurdeling kām’t diartö? Tipperary es en Stat ön’t süđerk Iirlön. Jü waar ön’t Merelialer grünlair en heer tö Tir binai 5.000 Iinuuners. Höör Noom es fiir bikeent fan dit Leedji „It’s a long way to Tipperary“. Dit uur aaft fan Militeerkapelen spölet. Man tö Bigen her dit Leedji nönt me Militeer tö dön. 1912 es’t ön en ingelsk Komeedihüs dit jest Lop fuar Liren süngen uuren. … „Jack Judge, Harry Williams – It’s a long way to Tipperary“ weiterlesen

Loch Lomond

Bild: User: CollinCreative Commonsby-sa 4.0via wikimedia commons

Mer stonn zo dir FC Kölle – dit es di Fanhümni fan di 1. FC Köln. Dit Leedji es üp Kölsch süngen, di Dialekt fan di Stat Köln. Dit Leedji waar 1998 fan di „Höhner“ skrewen. Dit es di Band, wat uk dit Leedji fan di Hundbaal-WM 2007 skrewen heer: „Wenn nicht jetzt, wann dann?“ Man töbeek tö di Fanhümni fan Köln. En Futbaalhümni üp Kölsch. Wat skel em diar jit tö sii? Gaarnönt? Man uk desjirem Leedji heer en … „Loch Lomond“ weiterlesen

Eric Bogle – And the Band played Waltzing Matilda

Bild: Archives New ZealandCreative Commonsby 2.0via flickr

„Waltzing Matilda” haa wü jaa al jens her ön üüs Sending. Dit es sawat üs di inofisjel Hümni fan Austrāliien. Dit Leedji waar uk ön üđer Leedjis brükt, tö Bispöl ön di bikeent „Tom Traubert’s Blues“. En dit Lop gair’t om jit en üđer Biwerking. Dit Leedji jit „And the Band played Waltzing Matilda“ en waar 1971 fan Eric Bogle skrewen. Diar fortelt en austrālsk Soldaat fan di Slacht fan Gallipoli ön di Jest Wārelskrich. Üs di Soldaaten fan Austrāliien … „Eric Bogle – And the Band played Waltzing Matilda“ weiterlesen