Kategorien
Deutsch Programm Sölring Wat en Leedji fortelt

Joan Baez – Here’s to you

Ferdinando „Nicola“ Sacco en Bartolomeo Vanzetti kām fan Italjen, wanert üt ön di USA en sen diar da tö di anarchistisk Aarberstersbiweeging gingen. 1927 waar’s fuar Roovmuurd üp di elektrisk Stööl henrocht.

Sa fiir,  sa … jaa, sa mal es dit al. Wat es nü sa senerlig bi des Saak?

Eeđer di Jest Wārelskrich 1918 wiar ön di USA di Wirtsjaft ring. Dit jaav muar Forbreeken, di politisk left Keren waar starker, bütendit jaav’t anarchistisk Keren. Di Regiaring wil dānen ring maaki en smeet jam fuar, dat’s en komunistisk Rewolutsjoon ön di USA plaani wil. Di Liren wiar bang fuar di sa neemt Bolschewiken en tö liker Tir wiar’s uk bang fuar Iinwanerers. Dit jaav Hüssjuken, om radikaal Liren tö finjen en üt’t Lön tö weegin. Dit raaket aaft Liren, wat söner Skilj wiar.

1919 jaav’t en Roovaurfal üp en Jiltransporter, hok Muun leeter jaav’t en taust. Hinget ja töhop? Dit heer oler gans klaar wesen. Di Skandāremer her en Anarchist ön Fordacht, en tö sin Ker jert uk Sacco en Vanzetti, wat da üs „mesteenksom Liren“ ön Haft nomen waar. Ja waar fornomen, man muar tö jaar poliitisk Teenken üs tö di Roovmuurden. Fan di Biwiisen, Indiitsjen – sa üs Fingerofdrüken – üt sen, kür ja niin Skilj haa. En uk di Tjüüen snaket jer fuar üs töögen di Önklaageten. Man wat di Tjüüen sair, stemet wilems ek aurjen. Bütendit waar Sacco en Vanzetti fuarsmeten, dat’s hok Jaaren fuarof fuar’t Tiinin ön di Krich flöcht sen, dit jit, ja wiar ek patriootisk. 1921 sair’t Giricht, dat’s skiljig sen. Binai soks Jaar leeter kām’t Urdiil fuar di Duarstraav. Diar kür ek jens dit Töiiwen fan hoken üđers of üđer mesteenksom Liren wat bi aneri. Di 23. August 1927 waar ja henrocht.

Didiarem Saak her em üp di hiili Wārel mefüngen. Di Liren twiifelt, dat di Girichtssaak en dit Urdiil rocht wiar. Ja liift, dat’t fuar’t politisk Teenken en di Ofstaming sa kemen es en ek fuar dit, wat di Önklaageten maaket haa. Eeđer di Henrochting jaav’t Protesten, uk me Giwalt, tö Bispöl ön Genf en Paris. Jaaren leeter waar jit diaraur snaket, of dit Uurdiil rocht wiar.

Aur didiarem Saak es muarlop en Film maaket uuren, sa uk 1971. Ön di Film „Sacco en Vanzetti“ jeft’t en Balaadi, hur di leest Part fan dit Leedji „Here’s to you“ es. Joan Baez, en amerikaansk Sjungster en Politikaktivistin, skreev di Text, di Wiis kām fan Ennio Morricone.

Here’s to you, Nicola and Bart

Rest forever here in our hearts

The last and final moment is yours

That agony is your triumph

Sa üs di Film di Saak weegit, snaket’r töögen di Duarstraav en töögen en Justiits, wat poliitisk, natsjonaalistisk en töögen Freemern foriinnomen es. Dit Leedji waar ön di 1970er Jaaren tö en Hümni fan di Biweeging fuar Menskenrocht en fuar dānen, wat öner poliitisk Justiits liir skel.

„Here’s to you, Nicola and Bart“ – Dieses Lied ist ursprünglich aus dem Film „Sacco und Vanzetti“ von 1971, getextet von Joan Baez und komponiert von Ennio Morricone. Der Film erzählt von den italienischstämmigen Amerikaeinwanderern Nicola Sacco und Bartolomeo Vanzetti. Nach zwei Raubmorden wurden sie verhaftet, aber es gibt große Zweifel an der Rechtmäßigkeit ihres Prozesses und dem Todesurteil. Man vermutet, dass sie wegen ihrer anarchistischen Gesinnung hingerichtet wurden, während ihre Schuld an den Raubmorden nicht eindeutig bewiesen werden konnte. Das Lied „Here’s to you“ wurde in den 1970ern zu einer Hymne der Menschenrechtsbewegung und für Opfer von politischer Justiz.


Titelbild: Fotograf unbekannt, Boston Public Library, via wikimedia commons