Mer stonn zo dir FC Kölle – dit es di Fanhümni fan di 1. FC Köln. Dit Leedji es üp Kölsch süngen, di Dialekt fan di Stat Köln. Dit Leedji waar 1998 fan di „Höhner“ skrewen. Dit es di Band, wat uk dit Leedji fan di Hundbaal-WM 2007 skrewen heer: „Wenn nicht jetzt, wann dann?“
Man töbeek tö di Fanhümni fan Köln. En Futbaalhümni üp Kölsch. Wat skel em diar jit tö sii? Gaarnönt? Man uk desjirem Leedji heer en Histoori.
Di Wiis kumt fan di skots Folksleedji „Loch Lomond“. Di Tekst fortelt fan en Paar, wat höm oler weđer raaki wel, aur di Man stereft bal.
Dit jeft maning Fortelings, hur ual di Tekst es en hurom et diarön gair. Jen Wersjoon sair, dat 1745 tau Meföligers fan Bonnie Prince Charlie, wat Köning fan Engellön en Skotlön uur wil, fangen nömen waar. Di Taust Jakobitenāpröör wiar jüst dialslain uuren. Fan di biiđing Meföligers uur jen friileten, di üđer skel henrocht uur. Ön di Tekst jit dit sa:
Dü namst det huch struat an ik nem det liach struat,
an ik skal för di uun skotlun wees;
oober ik an min iansakst leefte skel üs nimer weder määt
bi det smok smok wederskaant faan Loch Lomond.
Di liig Straat es di Duar, en sa es’t di Wai fan di Foruurdiilet.
Man hoken es nü Bonnie Prince Charlie en wat skel di Taust Jacobitenāpröör wiis?
Charles Edward Louis Philip Casimir Stuart waar 1720 ön Rom bēren. Hi jert tö di Stuart-Familji en diarom lewet’r lung ön’t Eksiil ön Italjen. Eeđer di Glorious Revolution 1689 skul di Stuarts Engellön forlet, üs jaar leest Köning ofseet uuren wiar. Man Charles Edward wil, üs uk al sin Faađer, di skots en ingelsk Troon töbeekhaa. Diarom ging’r me hok Meföligers tö Skotlön. Ja fing Help fan hok Clans üt di Highlands en sa bigent 1745 di Taust Jakobitenāpröör. Di Jakobiten wiar di Meföligers fan di Stuarts ön Engellön, Skotlön en Iirlön. Al ön di Jaartiinten fuarof her di Stuarts muarlop forsaacht, di Troon töbeektöfon.
En nü wiar dit Charles Edward. Hi kür ön hok Slachten aur di ingelsk Soldaaten wen en noom sagaar Edinburgh iin. Man üs er tö London gung wil, fing’r niin Help fan di ingelsk Jakobiten en di Skoten wil ek tö Engellön. Charles Edward skul höm tö Skotlön töbeektii en waar da ön di Slacht fan Culloden slain. Diarüphen jaav’r āp en flöcht aur tö Frankrik. Sin Meföligers her’r töbeekleten. Hok stuarev ön di Slacht fan Culloden, hok üđer waar diareeđer straafet en iinbochtet of henrocht. Tö des Liren kür uk di Kārming ön’t Leedji hiir.
Eeđer di Slacht fan Culloden jenicht dit skots Clansüsteem, üs et hentö wiar. Clanchiefs waar henrocht of maast flöcht. Di traditsjonel Kluađer waar forböören, en gurt Part fan di ual Kultuur forswuan.
Di Slacht uur jit deling aaft fan Skoten üs en natsjonaal Katastroov sen, omdat di Jakobiten sa ring straafet uuren sen en di ual Selskep önstekenslain waar. Man diar skel em uk tö sii, dat et uk Skoten jaav, wat fuar di Engelslir töögen di Stuarts keempet haa. En uk dit Clansüsteem wil ek muar ali Liren haa.
Fuar dit Önteenken om di Slacht en wat diareeđer kām, sen hok Dechtings en üđer Literatuur öntstönen, en diar skel uk di Tekst fan „Loch Lomond“ tö hiir, hur di Wiis fan nü tö Tir ön Futbaalstadions fan di Kölner Fans sjungen uur. Man diar uur lekelkerwiis freerelker Slachten ütfechtet.
Das Lied Loch Lomond ist ein schottisches Volkslied und handelt von einem Liebespaar, das sich nie wieder sehen wird, denn der Mann stirbt bald. Der Text soll sich auf den Zweiten Jakobitenaufstand 1745? beziehen, bei dem Charles Edward aus der Familie der Stuarts den englischen und schottischen Thron für sich erobern wollte. Seine Familie war in der Glorious Revolution vom Thron gestürzt worden und musste das Land verlassen. Das Vorhaben misslang, und nach der Schlacht von Culloden floh Charles Edward. Seine Gefolgsleute wurden gefangen genommen oder hingerichtet. Zu diesen Leuten könnte der Mann aus dem Lied gehören. Heute hört man die Melodie auch in Fußballstadions bei der Fanhymne des 1. FC Köln.
Bild: User: Collin, Creative Commonsby-sa 4.0, via wikimedia commons