En Kualev liit bünen üp en Wain. Ön di Hemel flocht en Fügel frii ombi. Dit Kualev skriilt, man di Buur heer litjet Meliiren: „Hurom best uk en Kualev? Dü herst uk en Fügel wiis kür!“
Shrayt dos kelbl, zogt der poyer
Ver zhe heyst dikh zayn a kalb?
Volst gekert tsu zayn a foygl
Volst gekert tsu zayn a shvalb?
Dit Leedji „Dos kelbl“, of uk „Dona, Dona“ waar 1941 fan Aaron Zeitlin en Sholom Secunda fuar’t Musical „Esterke“ publisiaret. Maning Liren forstuun di Tekst sa, dat’r di Situatsjoon fan di Juuden ön di Nātsitir fuarstelt. Ön di leest Fērs jit’t: Kualewer uur bünen en slachtet. Dānen, wat Jüken haa, flö en sen frii fan Sklaawerii.
Wan em dit üp di Natsjonaalsotsjalismus aurdrait, uur di Juuden tö Slachtbaank föört, alsoo duar maaket, omdat’t jaar Skeksaal wiis skel. Ja uur fan di Buur ütfliaret, wat teenkt, dat’r aurleegen es. Hi staant fuar di Natsjonaalsotsjalisten.
Dit Leedji waar üp Jidisk skrewen, di Spraak fan di askenāsk Juuden. Man bikeent es’t fuaral ön di engelsk Aurseeting fan Joan Baez. Ön di Wersjoon waar’t uk en Leedji fan di Borigerrochtsbiweeging ön di 1960er-Jaaren.
Calves are easily bound an slaughtered
Never knowing the reason why
But whoever treasures freedom
Like the swallow has learned to fly.
Man töbeek tö’t Musical „Esterke“. Ik haa ek fünen, hur’t diar nau om gair. Man hat skel om en Forteling üt’t Merelialer gung. Esterke es en Gistalt ön di poolsk en juudsk Folkslegend. Jü skel ön’t 14. Jaarhönert lewet haa en en Wüf fan di poolsk Köning Kasimir III. wesen haa, wat uk Kasimir di Gurt neemt uur. Esterke wiar en juudsk Wüfhaur en braacht Kasimir diartö, dat’r di Juuden ön Poolen weldö wil. Jü skel höm uk aurtjüüt haa, forskelig Giloowen tötöleten. 1334 bikrafticht Kasimir Forrochten, hur al jen fan sin Fuargangers Forlof fuar dön her. Hi let tö, dat maning Juuden tö Poolen kām, en skuanicht jam üs „Liren fan di Köning“. Hat waar me di Duar straafet, juudsk Jungen tö forslipin, om’s me Twang kristelk tö dööpin. Wan hoken en juudsk Hof meshelicht, waar’r swaar straafet. Üs di Juuden kām, foranert höm uk ökonoomisk en kulturel wat ön’t Lön. Poolen skel en „Paradiis fuar di Juuden“ wesen haa.
Dit Komeedistek „Esterke“ waar 1940/41 skrewen. Di Realiteet saag tö di Tir gans üđers üt, üs ön di Forteling fan Esterke: Di Juuden heer ön di Nātsitir maning Rochten forleesen, ja waar forfölicht, fangen nomen, deportiaret en duar maaket. Dit Komeedistek kür alsoo di Wensk wiis, dat’t weđer sa wiis skul üs tö di Tir fan Esterke, me Tolerans en Rochten fuar di Juuden; mesgin es’t sagaar di Wensk, dat en nii Esterke kumt en di Juuden retet.
Of’t dit nü es of ek, üp ark Fal es dit Komeedistek ek muar bikeent. Man dit Leedji fan’t Kualew, wat ek fuar sin Skeksaal flöcht ken, ken em jit langsen ön’t Radio hiir.
Das Lied „Dos Kelbl“ oder „Dona, Dona“ wurde von Aaron Zeitlin und Sholom Secunda für das Musical „Esterke“ geschrieben und 1941 veröffentlicht. Es erzählt von einem Kälbchen, dessen Schicksal es ist, geschlachtet zu werden. Viele verstehen das Lied so, dass es die Situation der Juden in der Nazi-Zeit darstelle. Das Musical handelt wahrscheinlich von der Jüdin Esterke, der Lebensgefährtin des polnischen Königs Kasimir III. im 14. Jahrhundert. Sie brachte ihn dazu, Juden in großer Zahl in Polen ansiedeln zu lassen. Außerdem gewährte Kasimir ihnen Privilegien. Polen soll deshalb als „Paradies für die Juden“ gegolten haben.
2 Antworten auf „Aaron Zeitlin, Sholom Secunda – Dos kelbl (Dona, Dona)“
[…] Pressburger Klezmer Band: Dos kelbl (Donna donna) […]
[…] Jüheer waag drait et ham heer bai üs deeram, dåt kjarls, unti önjt gehiilj manschne, wat foont selschap as stark sänj wårde – än dåt san ja kiiwenooch åltens nuch fort mååst kjarls – wilems foole probleeme hääwe, wan’s am fäile snååke schan. Ouers dåt as ai åles, dåt gungt uk nuch am iirdeege, en comic ma Good än en jöösisch musical. […]