Kategorien
Deutsch Programm Sölring Wat en Leedji fortelt

Andrew Lloyd Webber/Tim Rice – Don’t cry for me, Argentina

Have I said too much?
There’s nothing more I can think of to say to you
But all you have to do is look at me to know that
Every word is true!

Dit sen Uurter fan en Wüfhaur me di Noom Evita, wat üp höör Leewent töbeekluket. Jü fortelt, dat’s höör Leewent en Leefdi Argentiinjen töiiwen her, en ber om di Bistant fan di Liren. Rikdoom en Rööm her’s oler bigiaret, uk wan em dit sair. Jü her Argentiinjen ek ön Steek leten, nü skel Argentiinjen höm uk ek fan höör ofween.

Hat es dit Leedji „Don’t cry for me, Argentina“ üt Andrew Lloyd Webber sin Musical „Evita“. En Evita es di Wüf fan di argentiinsk President Juan Perón, wat fan 1946 hentö 1955 en 1973/74 dit Lön regiaret. Jit langsen uur jü foriiret. Man hurdeling kām’t diartö?

María Eva Duarte waar di 7. Mai 1919 ön Los Toldos üs Faamen büten di Wai fan di Gurtgrünbiseter Juan Duarte bēren. Me 15 Jaar toog’s hen tö Buenos Aires, hur’s ön Nachtclubs aarbert en ön tau ringer Filmen en hok Komeedisteken āptrat. Hok Afiaren forbeetert höör Situatsjoon: Jü snaket ön Hiirspölen en fing sagaar en ain Radiosending. 1944 liirt’s da Juan Domingo Perón keenen.

Argentiinjen waar sent 1930 fan’t Militeer regiaret, wat höm ek om di ārem Lir komert. 1943 wiar Juan Perón Minister fuar Aarber en Welfaart. Hi seet höm fuar beeter Aarbersbidings en Luanen fan di Aarbersters iin en wiar fuar jaar Straiks. 1945 waar’r Vizepresident en Krichsminister fan di Militeerregiaring. Man ön Oktoober 1945 waar’r bi en Putsj fastnomen. Eva Duarte organisiaret diarom di Marsj fan di „Descamisados“, di Liren söner Sjürt. Diarüphen waar Perón friileten.

Kuurt diareeđer bifriit Juan Perón höm me Evita, en soks Muun leeter waar’r President. Me sin Politiik wil’r en trēr Wai twesken Kapitaalismus en Komunismus finj. Aarbersters fing muar Rochten, Merel- en Boowersjicht waar ek töbeekseet. Hi forstaatelkt Banken en Isbaanen, helpt di Industrialisiaring foort en braacht di Sotsjaalfuarsörig fuarön. Dit slaachet, omdat di Wirtsjaft gur wiar. Di Sotsjaalprogramen stön en Stifting fuar, hur Eva Perón üp achtet. Em becht Kraankenhüüsing, Skuulen, Jungen-, Waisen- en Ualenhüüsing. Bi di iinfach Liren wiar Evita fuar höör sotsjaal Engagement wel leren en waar, omdat’s salev jens ārem wiar, üs „jen fan jaarsgliken“ sen. Sa helpt jü weđerom Perón sin Politiik.

Man di Peróns heer uk Töögenparten, aur ja regiaret rigoroos: Ja let poliitisk en selskepelk Töögenparten jemelken ütharki en forföligi en her di Presfriihair āpheewen. Juan Perón forlos diarom di Stöt fan di Liren, sin Wüf waar skuanicht fan höör gurt sotsjaal Engagement.

Ön’t Ialer fan 33 Jaar stuarev Eva Peron di 26. Jüüli 1952 ön Buenos Aires fuar Kreeft. Höör Likwaar iinbalsamiaret en iipen tö ark āpbaaret. Söner höör Stöt waar Juan Perón muar en muar freemer tö’t Folk. Eeđer Represjoon en Wirtsjaftstöhopbreeken waar’r 1955 ön en Militeerputsj ofseet. Ark Töbeekteenken om Evita skul nü tönönt maaket uur: Skelter, Boker, persöönelk Saaken en Teenkstiiner. Höör Likwaar diarom hok Jaaren ön’t Ütlön braacht. Man sent 1976 liit jü ön’t Familjingreev ön Buenos Aires, achter Faldüüren en Staalplaaten.

Jit langsen uur Evita foriiret. Em skel weet: Die peronistisk Herskep wiar diktatoorisk, Evita lewet luksuriöös en heer Forbinjings tö di Fasjismus, man fuar maning Liren es fuul wichtiger, dat’s Rochtighair tö di ārem Lir braacht heer. Diarom staant höör Skelt ön maning Uuningen bisir di Natsjonaalhelig üp di Hüsaaltar.

                                                                                                                                   

„Evita“ heißt ein Musical von Andrew Lloyd Webber. Es erzählt vom Leben Eva Perons, der Frau von Juan Peron. Dieser war von 1946 bis 1955 und noch einmal 1973/74 Präsident von Argentinien. Er setzte sich u. a. für Sozialprogramme ein, die von seiner Frau verwaltet wurden. Deshalb ist Eva Peron bis heute sehr beliebt und wird verehrt. Die Herrschaft der Perons hatte aber auch Schattenseiten: Gegner wurden bespitzelt und verfolgt, die Pressefreiheit war aufgehoben.


Titelbild: Fotograf unbekannt, http:Archivo Grafico de la Naciónvia wikimedia commons